G.H. Heepen „ Keskaja ravitarkused. Püha Hildegardi pärand“

 

Armsad Püha Hildegardi sõbrad!

Rõõm on teile teatada, et kirjastus „Varrak“ on välja andnud raamatu pealkirjaga; G.H. Heepen „ Keskaja ravitarkused. Püha Hildegardi pärand“. Raamat on väga kaunis ja illustratiivne; käsitleb paljusid Hildegardi ravivõtteid ja annab retsepte.
Alljärgnevalt on ära toodud kommentaarid/soovitused selle raamatu lugemiseks.

Esiteks  täpsustan taimenimesid, et me saaksime olla kindlad, millega tegemist. Nimelt ei ole kõigil taimedel ladinakeelseid nimesid ja mõned on veaga.
Teiseks soovitan salvide tegemisel kasutada alati veevanni, kus sees pott rasva või õliga. Miks? Otse tulele pandult kipub rasv ja õli nii kiiresti kuumenema, tekib praadimise efekt enne, kui te suudate oma protseduuridega valmis saada. Ja salvide juures ei lähe see mitte! Neid lehekülgi ma otseselt välja ei toonud, nii et töö käigus arvestage selle juhisega.
Kolmandaks täpsustan ka taimede mürgisust, siis oskate taimi paremini käsitleda.
Neljandaks on osades retseptides kaalulised mahud erinevad meie raamatus toodutest; soovitavalt järgige meie raamatut.

Märkus: tekstis kasutatud „meie raamat“ tähendab: „Tervis kogu eluks. Püha Hildegardi taimravi saladused“ I ja II osa.

lk 24 siin on mähis saare lehtedest, seega õige Esche (sk) harilik saar Fraxinus excelsior
lk 27 Zypresse Vahemere küpress Cypressus sempervirens
lk 42 Galgant  Väike kalganirohi  Alpinia officinarum – mainin ära seepärast, et Hildegard räägib väikesest kalganirohust, aga olemas on ka suur kalganirohi, mida kasutatakse enamasti india toitude juures.
lk 54 Veilchen Lõhnav kannike Viola odorata
lk 62-63 Akelei ehk Taubenblume Harilik kurekell Aquilegia vulgaris. NB! Kurekell on värskena väga mürgine, eriti seemned; seega kaaluge hoolikalt, kas teete sellest taimest mett; ärge kasutage seemneid; kuivatamisel selle taime mürgisus kaob.
Lk 64 Andorn Ürt-penimünt Marrubium vulgare
Lk 65 Aronstab Aaronikepp Arum maculatum – vaadata lähemalt meie raamatu II osast, lk 121-122, sealt lugeda ka mürgisuse kohta; seda juurepulbrit saab Saksamaalt osta.
Lk 66 Bärwurz Kolmelisulgjas karujuur Meum athamanticum
Lk 67 Betonienkraut Harilik tõnnike Betonica officinalis
Lk 71 siin on arvatavasti taimenimes viga, sest Hildegard soovitab sellise kirjeldusega pulbrit küll, kuid see on kivi-imara ja salvei pulber. Kahjuks pole ma saksakeelset originaali näinud, milline on saksakeelne nimi, kuid oletavalt on tegemist:
Engelsüss (ka Tüpfelfarn) Kivi-imar Polypodium vulgare

lk 74-75 Flohsamenkörner, semen Psyllii, Plantago indica ja P. psillium, koosneb pihkase- ja liiv-teelehe seemnetest; meie teeleheseemned ei kõlba, vaid need on „psyllumi“ seemned, millest jutt; neid saab tellida Saksamaalt; lähemalt lugege meie raamatu I osast lk 154.
lk 79 Kustutatud vein– lugege kindlasti juurde meie raamatu II osast, lk 111-112
lk 80 Keel-raunjala eliksiir – siin juhin tähelepanu keel-raunjala pulbri liiga suurele kogusele: dr. Hertzka soovitas 1 l veinile 6 g, siin on aga 20 g; seega ettevaatust! Soovitan siiski teha meie raamatu lk 59-60 järgi. Samuti on ilmne vastuolu retsepti kirjelduse ja piltide vahel!
Lk 84 Krauseminze rohemündi kähar vorm Mentha spicata var. crispa ja pildil ongi see taim. Nii et veini tegemiseks soovitas Hildegard rohemünti. Piparmünti võib ka kasutada, kuid nende toimeained on küllaltki palju erinevad ja piparmündi suur mentoolisisaldus võib põhjustada mõnel inimesel kõrvetisi ja valusid südames.
lk 86 – 87 Kopsurohu ekstrakt ja vein soovitan vaadata siiski meie raamatust lk 60-62, on täpsem, eriti ekstrakti osas
lk 90 Närviküpsised – soovitan siiski lisada mandlijahu, nagu originaalretseptis; see teeb siin kirjeldatud muskaadi mõju pehmemaks; niisiis vaadake meie raamatu II osa lk 114-115.
Lk 91 Mutterkraut Lõhnav neitsikummel Tanacetum parthenium (syn. Chrysanthemum parthenium)
lk 95 Peterselli-meevein vt lisaks meie raamatust
lk 96 Nõmm-liivatee salv: originaaltekstis on kitserasv; kuna selle hankimine on täiesti võimalik, siis võiks jääda originaali juurde; kui juba searasvast rääkida, siis see peaks kodusea rasv olema, siis on teada, et sea rasva pole kogunenud kahjulikke jääke.
Lk 98 Rainfarn Soolikarohi Tanacetum vulgaris

Tiiu Väinsaar